Im not scared at all

Hei

Kõik on hetkel nii lihtne minujaoks. Ma lihtsalt lähen vooluga kaasa. Midagi ma ei pinguta ning lihtsalt elan ja oskan elu nautida. Terve päev täna unistasin ja lasin kooli ka nats üle. Unistasin justnimelt nendest tulevatest hetkedest, kus ma istun oma aknal kohvi ja suitsuga, väljas oleks hea ilm ja mul oleks tunne, nagu ma suudaksin vallutada kogu maailma, võita kõik kihlveod, teha kõike võimalikku, selline elu oleks lihtsalt perfektne minujaoks.
Mõtted lendavad ka viimasel ajal siia sinna. Lihtsalt viha ja armastus käivad käsikäes. Viimasel ajal ma ei suuda enda jaoks defineerida sõna kurbus. Ma ei oska enam kurvastada, pettuda küll aga mitte kurb olla. Inimestes pettuda on meeletult lihtne. Üks sõna kasvõi valesti ja head aega eks. Aga mõelda, miks kurb olla on tunne, et nii just pidigi minema, või selline mu elu peabki olema.
Ma lihtsalt ei julge jätta enda elu saatuse hoolde, sest ma ei leia selles lihtsalt midagi positiivset. Või ei olegi mingit saatust vaid on saatus lihtsalt üks suur illusioon?
Ma loodan, et ei ole mingit saatust, sest kui see oleks siis on see tobe, kuna seda saab ise kujundada.


PEAce,

Jack.