this is what it feels like , called wrong

Hei kõiksugu.
Täna avastasin, et see on liialt debiilne, et inimesed soovitavad enda sõpradele laule, mis neile tegelikult ise nii ei meeldigi aga nad teavad, et nende sõpradele see lugu meeldib. Midagi ei ühti, ning ma ei leia sellel lihtsalt mingit mõtet.
Tihtipeale ma teen ka väga nõmedaid valikuid. Vaidlen inimestele vastu, sest ma tahan näha, kuidas nad reageerivad sellele, isegi siis, kui mul ei ole põhjust vastu vaielda. Lihtsalt nagu räägin väga vastu neile ja midagi taolist.
Praegune rutiin on lihtsalt kõige nõmedam üldse, mis on nagu mul olnud. Nagu days are passing by. Ja ma nagu ei tea põhjust ka, ma ei suuda mõelda nagu ma varem mõtlesin. Mõtlen nagu regulaarselt lihtsalt eriti detailselt nagu absoluutselt kõike ja ette mõtlen ka.. Enam ei ole midagi sellist..Ma lihtsalt peaksin olema igas päevas kinni ja nagu võtma viimast, sest nagu days are passing by ja mul ei ole muud varianti, ma kunagi kahetsen seda elu perioodi veel.
Mis ma nagu kõige rohkem kardan on see, et sellel suvel, kui on mu sünnipäev, olen ma bussis ja mu sõbrad magavad ja ma kuulan diipi laulu ja mul ei ole faking midagi teha. Muidugi on mu sünnipäeval muud plusspunktid ka aga ma lihtalt kardan seda hetke saabumas.
Suvi on õnneks mul väga mõnusasti ära täidetud ja see, mis tuleb jääb mulle kindlasti terveks eluks meelde. Siinkohal ei ole mõtet detailidesse laskuda, sest ma jääksingi rääkima muidu. Siiamaani on mu suved olnud liialt mõttetult täis pidusi .
Ja lihtsalt järjekordelt on suudetud selle 10 minutilise pausi ajal, mil ma siia ei kirjutanud mu tuju ära rikkuda . Inimesed teevad lihtsalt oma järeldusi valedest asjadest, ning see ajab eriti närvi nagu. Lihtsalt mu sõbrad käituvad nii halvasti, kui kedagi teist ei ole läheduses. Aga samas võibolla ei suuda ma ise seda probleemi endale tunnistada, et äkki on asi ka minus? Võimalik, aga ma ei oleks nii selline, et mu peale saaks keegi eriti vihane olla . Tegelikult peaks igaüks meist muutma ennast. Ja võibolla ma ja just nagu tegin endale teadmiseks, et siiski asi on mingilmääral minus. Siiski, ma ei teeks enda väga lähedastele sõpradele nii halvasti, kui nad seda mõtlevad. Nõme on küll tunnistada, aga mina tahan, et must sitta räägitakse. Lihtsalt ma ei ole ise kunagi jõudnud sellele järgi, et avastada, kes on see kõige suurem backstabber. Ma ei tea, miks mind sellised haiged asjad huvitavad, aga ehk selle pärast, et seda ei ole mu elus peaaegu kunagi juhtunud, ning mul pole eriliselt kunagi põhjust olnud olla kellegi peale vihane? Lihtsalt haigelt palju segast teemat. Aga ma kavatsen selle veel ette võtta. Üritan lahendada kõik draama probleemid oma ümber.
Avastasin veel, et mul oleks nii palju kergem enda elu elada kui ma lihtsalt parandaksin enda kerged vead igal pool ja erinevates situatsioonides ära.
Võtaks selle kuu motoks, et faking nautida on vaja ja vähem probleeme- lõpetan selle kindlasti nüüd ja kui ma olen 60 ma lähen metsa käes jupp nööri ja mõtlen, kui halvasti ma jälle ühe elu ära raiskasin.

Jack.