Midagi on juhtumas vist. Miski toimub.. ma tunnen seda. Suhtun kõigesse võimalikult primitiivselt. Kuidagi ükskõikselt elan igas momendis ning ei mõtle tulevikule. Ma ei taha hakata kuidagi olema teiste elus tundega, et mina tahan seda või seda ongi mul vaja. Ma tahan, et ma tuleks ja läheks, viiks ja tooks. Et saaks õigesti kogeda tervet elu ja lihtsalt olla seal, kus ma tunnetan ja teavitan endale, et seal peaksingi ma olema, sest kahetsust ei ole minujaoks olemas. Ajaraiskamine samamoodi. Oleks ma vaid kõike enda elus kogenud, oleks ma tagem. Aga see-eest saan ma abita hakkama igas asjas.
People always told me, be careful what you do..