See vandumist väärt sündmus, kui midagi juhtub või midagi läheb katki, muudab tuju nii ennast välja ajavaks. Siis, kui mu ema ükskpäev ühe vägagi sentimentaalse väärtusega tassi katki tegi mõtlesin, et mis olenguid, hommikuid, hetki ja momente on selle sama tassiga olnud, kaasnenud ja ühel hetkel saab lihtsalt kõik ära kustutada ja kaotada. See on tegelikult sama ka inimestega aga see saab juhtuda pikemas perspektiivis või erandjuhtudel ka muud moodi. Haiglane tegelikult, see moment, kus me saame sellest aru, et miski lihtsalt ei eksisteeri, miski mis on meile olnud tähtis aegu, hetki mil me oleme nautinud oma faking rasket elu mis nõuab meilt tegelikult nii vähe. Kuid minu ja ka paljude teiste generatsioon on lihtsalt kujunenud välja nii, et me peame olema paremad ja intelligentsemad, kui eelmine ja avatumad, kui järgmine generatsioon. Leppima lihtsalt nende kaotuste, võitude ja katkiste tassidega.
Ma tunnen end kui saabastega kass. Mitte just nende jalatsite pärast, mis mul on vaid just selliste isiksuste omaduste pärast. Selline kohati siiras ja ustav, truu oleks vist kõige õiglasem sõna AGA samas ka võitlushimuline ja õiglust korrale kutsuv. Ebaausus on kõige ebamäärasem asi siin ilmas üldse aga see siiski võimutseb ülekaaluliselt kõikjal. Andekad inimesed lasevad end trampida teiste jalge all, sest nad on nii kuradi arad ja tahtejõuetud. Mõistagi, meil ei teki siin paljudele väikseks jäävas ilmas mitte mingisugust võimalust kuhugi poole pürgida, kui kõigega kaasneb ainult petmine, ärakasutamine ja vastikus, haiget tegemine ja kibestus.

MA SOOVIN RAHULIKKU, ILUSAT JA MÄLESTUSTEROHKET JÕULE JA AASTAVAHETUST ENDA KÕIGE AUSAMATELE, USTAVAMATELE JA PARIMATELE SÕPRADELE. jõulud on rahulikkuse, sõpruse ja armastuse, muutumiste ja unistuste aeg, katsuge olla ja peace.

olley