Telling secrets

Ma olen lakkamatult väsinud ja nagu ma oleks tahtnud mingisugust vihjet, et keegi oleks mulle öelnud, et läheb raskeks. Võibolla pole ma enda prioriteedid täielikult paika pannud, aga seda tehes arvestan ma kindlasti enda paegust isiklikku elu, kindlasti mitte varasemat. Ning kui tekib mingi süüdistamine või uute probleemide leidmine, siis pole see lihtsalt enam minu õlul kanda. Minu aeg on oodatud lihtsalt, vähemalt ma arvan nii. Ma oleks lootnud, et keerulistel perioodidel on mul, kelle õlule toetuda, kuid nagu ühed laulusõnad ütlevad, et raskel ajal pole just seda, keda vaja. Eks ma edaspidi teen enda asja, mis mulle lihtsalt kasuks tuleb ja mis mu vajadusi rahuldab. Seda praegused elusuunad kindlasti ei tee.
Ma arvan, et kui ma koliksin praegu üksi ära, jääksid mulle siia ainult mälestused, võibolla ka natuke igatsust, aga praegu oleks just see õige aeg. Mul ei oleks millestki puudust ma arvan. Ma tean, et veel on kõik uksed mu ees valla ja ma lihtsalt ei ole valmis selleks, et mõni uks sulguks.